Mida on praegune kriis endaga kaasa toonud ühele IT ettevõttele?
Riik peab oma meetmetega aitama vältida olukorda, kus pärast eriolukorra lõppu tulevad välisfirmad Eesti IKT-ettevõtete “allahindlusmüügile”, kinnitas OÜ Datafox juhatuse liige Marko Külaots.
Kõik riigid on tema sõnul omavahel konkurendid ja eriolukorra lõppedes on riikide esmane prioriteet oma majandus taastada. “Riigi poolt oleks vaja tagada, et riigi meetmed ja otsused eriolukorrast väljumisel ei halvendaks meie ettevõtete konkurentsivõimet naaberriikide ettevõtetega. Sooviks vältida olukorda, kus pärast eriolukorda tulevad välisfirmad siia meie ettevõtete “allahindlusmüügile”,” sõnas Külaots.
Tema sõnul peab riik püüdma anda ettevõtlussektorile julgust investeerida IT-lahendustesse, mis aitaksid kaasa kriisi mõjude vähendamisele. “IKT-sektori jaoks on oluline, et majandus tervikuna saaks jalad alla. Riigi investeeringud aitavad kindlasti ja välissuhete kasutamine ekspordi jaoks ka,” märkis Datafoxi juht.
Datafox pakub teenuspõhiselt arvutitöökohtasid (WaaS), võrgulahendusi (NaaS), serveriplatvorme (Paas), IT-taristut (IaaS) ning kogu ettevõtetele-asutustele vajalikku ITd (ITaaS).
Eriolukord on IKT-sektorile tööd juurde andnud
Eriolukord on Marko Külaotsa sõnul siinsele IKT-sektorile tööd juurde andnud. “Eriolukorra alguses suurenes vajadus kaugtöölahenduste järele – arvutite müük, konverentskõne lahendused, turvalised ligipääsud ettevõtete kesksüsteemidele. Lisaks oli klientidel vaja viia oma kaupade ja teenuste müük e-poodidesse,” selgitas ta.
Ettevõtetel tuli Külaotsa kinnitusel kasutusele võtta ka uued klienditeeninduse viisid, kuna see valdkond on samuti suuresti üle läinud kaugteenindusele. Kui enne oli teeninduslahendustes põhiteemaks vestluse ehk chati funktsionaalsus, siis nüüd videovestlused, märkis ta. “See kõik on IKT-sektorile tööd juurde toonud. Samas sõltub ka IKT-sektor oma klientide äri edust. Kui kliendil äri seisab, siis peatatakse ka tellimused, hanked ja teenuslepingud või vähendatakse mahtusid,” lisas Külaots.
Koroonaviiruse levikust alguse saanud globaalne kriis on Datafoxi juhi sõnul mõjunud ka IKT-sektori ekspordile ja impordile. “Tarneajad kaupade impordil on pikenenud ühel kuult kahele-kolmele seoses tehaste tööseisakutega, lennuliikluse hõrenemise ja riigipiiride sulgemisega. Kriisiolukorras arvatavasti hoitakse omasid ja eelistatakse kohalikke ettevõtteid, mis vähendab edasist eksporti,” märkis ta. Samas lisas Külaots, et ITd on vaja ka edaspidi ja isegi rohkem. “Riskantsemad investeeringud on ootel, kindlad kokkulepped ja tehingud tehakse ära. Pangad ei ole veel krediidilimiite kinni keeranud ja see on positiivne,” kinnitas ta.
“Mis kasu on palgatõusust, kui kuu aja pärast ei pruugi olla töökohta?”
Eesti IKT-sektoris on palgaralli ning palgaläbirääkimised Külaotsa sõnul peatunud ning samuti värbamised kuni olukorra stabiliseerumiseni. “Tundub, et sellest saavad aru ka töötajad: mis kasu on palgatõusust, kui kuu aja pärast ei pruugi olla töökohta? Ettevõtted ootavad pigem, kui pikalt eriolukord kestab ja proovivad aru saada, kui palju eriolukorrast väljatulek mõjutab nende äri,” selgitas ta.
“Oleme uute värbamiste suhtes senisest konservatiivsemad ja otsime võimalusi olemasoleva meeskonna veelgi efektiivsemaks muutmiseks,” lisas 25 töötajaga Datafoxi juhtiv Marko Külaots. Kriisi mõju Datafoxile on Külaotsa sõnul vara hinnata. “Oleme veel nn koroonakriisis, mis on toonud meile pigem lisaprojekte. Eeldatavasti saabub lähikuudel ka majanduskriis, mis mõjutab ühel või teisel moel ka IT-sektorit. Samas, süsteemid tuleb töös hoida ja kliendid peavad saama teenindatud ka kriisiajal,” sõnas ta.
Sel kevadel on Datafoxil kasvanud kaugtöö lahenduste juurutusprojektide maht. “Neid lahendusi, mis võimaldavad meie klientidel teha tööd sõltumata asukohast või seadmest, küsitakse neil päevil palju. Õnneks on meil need lahendused juba aastaid aktiivselt portfellis olnud,” lisas Külaots. Kriisiks valmistudes on Datafox üle vaadanud oma jooksvad kulud. “Kulud lähetustele, transpordile ja turundusele vähenesid iseenesest seoses kodukontori ja eriolukorra piirangutega. Jälgime klientide maksekäitumist hoolikamalt ning kasutame ka 2008. aasta kriisi kogemusi,” kinnitas firmajuht.
Klientide käitumise võib jaotada kolmeks
Laias laastus käituvad kliendid tema sõnul kolmel moel: osad lähevad samamoodi edasi nagu seni, osad on ettevaatlikumad ja viimane osa on kiired kohandujad, kes viivad veelgi rohkem oma tegevust online’i. “Kindlasti on paljude klientide käitumises märgata kerget ettevaatlikust eeskätt selles osas, et suuremad investeerimisotsused on pandud eriolukorra lõpuni ootele. Seevastu osa kliente on oma IT-eelarvet suurendanud ning suunanud ressursi kaugtöölahenduste juurutamisse ja parema e-kliendikommunikatsiooni arendamisse,” rääkis ta.
Varasemate tarbimisharjumiste taastumine võtab Külaotsa sõnul aega, kuniks ärev olukord ühiskonnas lõppeb ja kõik ettevõtted saavad naasta oma tavapäraste tegevuste juurde. “Kui klient aga harjub tehnoloogiliste lahenduste kasutamisega ära, siis võib juhtuda, et oleme nn koroonakriisiga astunud sammu lähemale digitaalsele ühiskonnale ja ei naasegi “tavapärase” juurde,” ennustas ta nn uut normaalsust. Sõltuvalt sektorist on kriisi mõju Datafoxi peamistele partneritele olnud erinev. Lennu- ja laevaliikulus seisab ning seal seisab ka äri. Samas näiteks jaemüügis (toit, esmatarbed) ja tootmisettevõtetes pole suurt langust olnud. Datafox teenindab erineva sektori ärikliente ja seetõttu on meil teatud osas riskid maandatud, kinnitas Marko Külaots.
Datafox näeb kriisis ka kasvuvõimalusi
Datafox kasvatas eelmisel aastal müügitulu üle 40%, ligi 5,2 miljoni euroni. Selle aasta majandustulemust ei soovinud ta ennustada. “Äärmiselt raske on tänases olukorras prognoosida. Kõik variandid on võimalikud – kasv, stabiilsus, langus,” märkis Külaots.
Samas on teatav võimalus kasvamiseks firmajuhi sõnul olemas, sest ettevõtte portfellis on lahendused ja teenused, mis aitavad klientidel praeguses olukorras oma äri käigus hoida või kasvatada. “Seepärast vaatame üle oma tänased teenused ja võtame portfelli lahendusi, mille järele nõudlus suureneb: e-teenindus, kaugtöölahendused, klienditeeninduse lahendused,” kinnitas ta.
Marko Külaotsa sõnul on majandussurutisel ka selge positiivne joon, sest kriisi- ja sõjaperioodid on olnud läbi aegade parimad ajad tehnoloogia arenguks ning seda näitasid ka seekord juba esimesed nädalad. “Kindlasti on positiivne ka see, et senisest oluliselt suurema hoo on sisse saanud vastutustundlik töökultuur, mis ei sõltu enam niivõrd töötaja asukohast, vaid töö olemusest ja tulemusest. Ära on kadunud mõtteviis: “Tulen järgmine nädal kontorisse, siis räägime”,” selgitas Külaots veel ühte positiivset mõju.
Töö on muutunud kontoris istumisest tähtsamaks
“Selleks, et töö saaks tehtud, ei ole enam vaja kontorisse tulla. See, mis varem oli vaid tehnoloogiliselt olemas, on jõudnud ka organisatoorsele tasemele, ka väga suurtesse organisatsioonidesse, kus enne võib-olla väärtustati rohkem kontoris olemist tööle endale,” lisas Marko Külaots.
Datafox pakub IT-taristu tugi- ja haldusteenuseid, andme- ja serverikeskuse lahendusi, tarkvara, infosüsteeme ja kommunikatsioonilahendusi pilveteenusena, võrgu- ja WiFi-lahendusi, nutitöökohti ja -kontoreid, IT-turvalisuse teenuseid ning tarkvaraarendust. Igapäevaselt haldab ettevõte üle Eesti mitmesaja kliendi tööjaamu, servereid ja andmehoidlaid ning hoiab töös kümnete klientide IP-põhiseid kommunikatsioonilahendusi, turvalahendusi, klienditeeninduse süsteeme ning pilveteenuseid.
Datafox kasvatas eelmisel aastal müügitulu üle 40%, ligikaudu 5,2 miljoni euroni. Lõviosa tulude hüppelisest suurenemisest tuli poole võrra kasvanud püsiteenuste käibest. Ettevõtte ärikasum suurenes mullu peaaegu 22%, rohkem kui 294 000 euroni. Töötajaid oli ettevõttes eelmise aasta lõpus 25.
28.04.2020.
Autor: Indrek Kald
Originaalartikel on leitav SIIT
Loe Lisaks:
Kaasaegsete kaugtöölahendustega saab pidurdada Viiruse levikut