ChatGPTst on kasu ainult siis, kui saad ka ise aru, mida robotilt küsid

Juturobot ChatGPT hoiab tohutult kokku info otsimiseks ja analüüsiks kuluvat aega, aga ainult siis, kui saad ka ise aru, mida tehisintellektilt küsid. Datafoxi Microsoft tehnoloogiajuht Neeme Kaalep jagab oma kogemusi, kuidas ta seda eel-treenitud keelemudelilt on kasutanud.

Mina hakkasin USA ettevõtte OpenAI arendatud juturobotit kasutama eelmise aasta sügisel üsna praktilisel põhjusel: mul oli koju vaja uut pesumasinat. Söötsin ChatGPT-le ette parameetrid: eestlaetav, ökonoomne ja uus seade maksumusega 700–800 eurot ning küsisin kõiki Eesti turul saadaolevaid pakkumisi. Minu üllatuseks lisas juturobot uusi kasulikke näitajaid, millele ma ise alguses ei osanud tähelepanu pöörata, näiteks garantiitingimused. Sain ChatGPT kaudu palju häid pakkumisi, mille tulemusena on mul nüüd kodus väärt pesumasin olemas.

Siiski tuleb ChatGPT puhul silmas pidada, et see ei pöördu reaalajas kodumasinate e-poodide poole ega küsi seadmemüüjatelt värskeid pakkumisi, vaid juturoboti kogu tarkus põhineb hetkel veel 2022. aasta 30. novembri seisuga koostatud mahukal andmebaasil. Nii võiks täna sarnast päringut korrates jääda mõni hea kampaaniapakkumine robotile kahe silma vahele.

Pärast edukat pesumasinahanget hakkasin ChatGPT-d kasutama ka enda põhitöös IT-alal. Aeg-ajalt on mul vaja väikest koodijuppi või skripti, mille tegemiseks peaksin suhtlema arendajatega või lugema suures mahus dokumentatsiooni, kuidas seda ise optimeeritult kirjutada. Nüüd palun seda teha keelemudelil, määrates kindlaks koodijupilt nõutavad tegevused, lihtsa installeerimisvõimaluse ja skaleeritavuse. Saan soovitud koodi ning iga rea juurde ka ChatGPT põhjendused, et miks ta selle just nii kirjutas. Tõsi, väiksemaid kooditükke leiaks ka guugeldades, ent ChatGPT-le saad täpselt öelda, mis ülesandeid täitvat programmikoodi täpselt vaja on. Saadud koodi peab võibolla minimaalselt muutma, ent pole ohtu, et süntaksis on kuskil jäänud koma valesse kohta või semikoolon puudu.

Kas programmeerijad jäävad tööta?

Eeltoodu näitab, et hirm programmeerijate tööta jäämise kohta on alusetu. Kui küsija ei tea, kuidas rakendus konkreetsest arvutis peab töötama, on ka ChatGPT-st vähe kasu. Seega, inimene peab alati aru saama tehisintellekti genereeritud koodist, muidu on sellega live’i minek tiksuva pommi otsas istumine, mis toob varem või hiljem kaasa IT-katastroofi.

Lisaks tellisin ChatGPT-lt erinevaid juhendeid ja projektiplaane, andes talle ette vaid struktuuri ja detailsuse astme ning paludes lisaks välja tuua ohukohad. Kui olin algelise dokumendi saanud, palusin selle põhjal varianti, mida IT-osakonna juht saaks oma alluvatele jagada. Nüüd tükeldas juturobot tegevused osakondade vahel, pani paika projekti juhtimise, raporteerimise ja iga tegevuse rakendamise ajakava, kasutades selleks ilmselt oma andmebaasis sisalduvaid näidiseid. Kõik see juhtus samal ajal, kui osalesin ise Teamsi rakenduse kaudu töökoosolekul, ent teisel kuvaril tegi juturobot kirjatööd. Loomulikult ei olnud ChatGPT loodu sellisel kujul, et seda oleks kohe olnud võimalik kolleegidega jagada, ent mõningase kohandamise järel küll. Minul säästis aga selle töövahendi kasutamine kõvasti aega, mis oleks mul kulunud uurimistööle projektiplaani kokkupanekuks.

Juturoboti kasutamine on sarnane guugeldamisoskusega

ChatGPT peamine kasutegur ongi mingi teema uurimisel ja analüüsil aja kokkuhoid tohutust infohulgast „läbinärimisel“, kuna juturobot teeb kõigest sellest kokkuvõtte väga kiirelt ja kergesti arusaadaval kujul ning vajadusel ka eri nurkade alt. Kui oled mingi küsimusega rappa jooksnud, võib juturobot olla just see, kellelt saad abi küsida, paluda teemat teisest küljest vaadata või lihtsalt senist tööd kontrolliks edasi-tagasi põrgatada. Aga kasu on tehisintellektist ainult siis, kui küsija saab ka ise aru, mida ta küsib. See on mõnevõrra sarnane internetiotsingu kasutamisega – osad inimesed ei leia guugeldades kunagi vajalikku infot üles, sest tuleb küsida õigeid küsimusi ning osata ka otsingutulemustest infot sorteerida ja filtreerida. Vastasel juhul on ja jääb „elu, universumi ja kõige ülima küsimuse“ vastuseks alati 42 nagu Douglas Adamsi kultusteoses „Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas“.

ChatGPT-le on loodud tohutult lisaarendusi, mis võimaldavad pakkuda tehisintellektile süvaõppeks märksa rohkem infot kui kureeritud andmebaasis sisalduv ning luua lisaks tekstile pilte, PowerPointi esitlusi, muusikat jne. Tehisintellekti tugi on juba sisse ehitatud Microsofti Azure AD ligipääsuhalduse süsteemi ning Office’i kontoritarkvarale on lisandumas kaaspiloodi funktsionaalsus, mis aitab kasutajal tõhusamalt tööd teha. Minu jaoks on aga tõeliselt imetlusväärne see, et kui juturobotile näidati koomiksit, siis sai too aru, milles seisneb nali. Nalja mõistmine on suur edasiminek võrreldes varasemate tehisintellektidega, sest see eeldab laiemat pilti – milles seisneb igapäevaelu valupunkt, mida pilatakse.

Plaan inimkonna hävitamiseks vs robootika 3 põhiseadust

Kas see tähendab, et tõeks võivad saada teadlaste, tehnovisionääride ja äriliidrite hoiatused tehisintellekti ohtudest?Hiljuti anti ChaosGPT nime kandvale automaatsele rakendusele konkreetne ülesanne mõelda välja plaan inimkonna hävitamiseks, millega robot iseendale lisaülesandeid jagades samm-sammult ka hakkama sai. Siiski ei ole minu hinnangul hetkel veel reaalne, et praeguse teadmiste taseme juures inimese aju toimimisest suudetaks luua eneseteadvusega tehisintellekt, mis oleks võimeline inimesed orjastama ja kogu maailma juhtimise oma kontrolli alla võtma. Siiski tasub olla valvas, sest ka ChatGPT esimestes versioonides polnud eetilisi piiranguid inimest mitte kahjustada ning nii oli täitsa võimalik saada robotilt õpetust, kuidas näiteks koduste vahenditega pommi ehitada. Seega on tehisintellekti arendamisel Asimovi robootika kolme põhiseadusel endiselt oluline roll.

Mitmed riigid püüavad ChatGPT kasutamist kontrollida, viimati keelas Itaalia andmekaitsemuredele viidates selle kasutamise sootuks. See meenutab mõnevõrra siiski masinapurustajate liikumist. Püüdsid ju ka matemaatikaõpetajad keelustada 1960.–1970. aastatel taskukalkulaatoreid, kartes, et nad jäävad tööta. Pigem on täna hea matemaatikaoskus olulisem kui kunagi varem ning headest matemaatikaõpetajast just puudus. Seega kui tehisintellektil põhinev keelemudel võtaks töö esmalt programmeerijatelt ja siis kõigilt teistelt, siis oleks seda pidanud juba tegema Google’i otsimootor, kuid midagi sellist ei ole juhtunud.