Ettevaatust: portaal paralleeluniversumisse võib olla avatud või vähemalt kloonimisprogramm!
Et jälgi segada, on Datafoxi kasutajatoe spetsialistid Evelina ja Krista võtnud endale erinevad perekonnanimed. Piisab aga neid koos näha, kui saab üpris selgeks, et nüüd on küll paranormaalsed asjad teoksil või on pealtnägija lihtsalt nii palju vembuveega liialdanud, et näeb inimesi juba kahekordselt.
Teadaolevalt ei ole 1,5 kuud tagasi Datafoxiga ühinenud Krista Kärgets juba kolm aastat ettevõttes töötanud Evelina Žuravljova versioon paralleeluniversumist, kes kuidagi mingi portaali kaudu on siia reaalsusesse sattunud. Vist. Samuti ei ole Datafoxis väidetavalt käimas laiaulatuslikku kloonimisprogrammi, aga kui ettevõtte juhatuses peaks varsti olema kolm Marko Külaotsa moodi meest või nähakse Krislin Kripašovit samaaegselt kliendi juures ja abipolitseinikuna Põhja-Tallinnas patrullis, siis võib selle väite usutavus mureneda nagu usk Iraani tuumaprogrammi rahumeelsetesse eesmärkidesse. Evelina ja Krista ise kinnitavad, et on vägagi maiselt üksnes kaksikõed, kes lihtsalt on sarnased nagu kaks tilka vett, aga mine sa tea… Kuna Turingi testist siin abi ei ole, on lihtsam seda uskuda.
„Õppisin Tallinna Polütehnikumis arvutite erialal ning läksin kooli kõrvalt Microlinki tööle ja kutsusin mõne aja pärast ka Krista sinna,“ meenutab Evelina, kuidas nad koos IT-valdkonda sattusid. „Kuigi Krista õppis samal ajal koolis hoopis rätsepaks, polnud tollal arvutite kokkupanemisel IT-haridust tingimata vaja ning see töö sobis hästi õpingute kõrvalt lisaraha teenimiseks.“
Üks karjäärimudel: Evelina ees, Krista järgi
Alates sellest ajast on õed umbes 80% oma IT-karjäärist töötanud koos samade tööandjate juures. Microlinkile järgnes 25 aastat IT-spetsialisti tööd Riigikogu kantseleis ning nüüd on koos jõutud Datafoxi, kusjuures karjäärimudel on alati üks: esmalt läheb uude kohta tööle 15 minutit noorem õde Evelina ja siis mõne aja pärast kutsub ka vanema õe Krista järgi. „IT-maailmas areneb pidevalt kõik,“ sõnastab Evelina, miks ta sellesse valdkonda on pidama jäänud. Krista lisab omalt poolt, et saab palju inimestega suhelda ning see on väga põnev. „Töö ei ole rutiinne, kuna kasutajatoe spetsialistidena vastame nii klientide telefonikõnedele kui ka käime ka kohapeal nende muresid lahendamas ja uusi arvuteid paigaldamas,“ ütleb ta.
Ülisarnane välimus on läbi elu toonud õdede ellu palju nalja ja naeru. „Riigikogus töötades arvas üks kolleeg meist emma-kumma kohta, et inimene on nii edev, et tuleb hommikul tööle ühtede riietega, ent lõunaks on juba garderoobi vahetanud,“ räägib Evelina. „Või tuleb teine kolleeg meie töökabinetti, suu muudkui vajub ja vajub rohkem lahti ning siis ütleb: „Ma ei teadnudki, et teid on kaks…“ Riigikogus hakkaski see nali alati iga nelja aasta järel uuesti pihta, kui pärast valimisi tuli uus parlamendi koosseis, kes veel ei teadnud meist kui kaksikutest.“
Ka Datafoxi tulles juhtus kohe, et Kristaga hakati Evelina klientidega seonduvaid küsimusi arutama. „Pärast arvas kolleeg, et Evelina tegi lihtsalt rumalavõitu nalja, kui ütles, et ta pole Evelina,“ jutustab Krista. „Teine inimene ütles, et olete küll sarnased, aga ei saa aru, kui palju teil on vanusevahet. See tuli tema jaoks üllatusena, et oleme kaksikud, kel vanusevahet ainult veerand tundi. Kuna mul on praegu Datafoxis õppeperiood, oleme koos ka klientide juures kohapeal käinud. Üks küll vaatas tükk aega, vist tahtis isegi närvide rahustuseks pitsi võtta, aga ei öelnud siiski midagi.“
Õpetajad suutsid kavala nipiga õdesid eristada
Koolis aga ei õnnestunud õdedel üksteise eest kontrolltöid teha ja muid klassikalisi kaksikute nippe kasutada. „Õpetajad olid liiga nutikad ja tegid meil vahet sellega, et panid meid eri kohtadesse erinevate pinginaabritega istuma,“ nendib Evelina. „Nii me kohusetundlikult oma kohal istusime, sest ei tahtnud pinki vahetada. Üksteise eest eksamite tegemisel poleks olnud ka erilist efekti, sest me olime samades ainetes targemad ja samades nõrgemad, nii et pidime ainult endale lootma. Lisaks oleksime üksteisena esinemisel nii kõvasti pabistanud, et kogenud õpetajad oleksid niikuinii aru saanud.“
Siiski on vahel õed olude sunnil üksteisena esinenud. „Kui poes tuleb juttu rääkima mõni inimene, keda ma ei tunne, siis on ta kindlasti Evelina tuttav,“ naerab Krista. „Lasen tal rahulikult rääkida, noogutan kaasa ning ei tee välja, et ma pole õige isik. Pärast viin Evelina kurssi, mida üldjoontes räägitud sai.“
Õdede hinnangul on tänaseks inimesed harjunud, et naised töötavad IT-sektoris ning selle üle klientidega suheldes enam keegi eriti ei imesta.
„Hea on koos töötada – nii kui üks ära läheb, maandub teine peagi järgi,“ kinnitavad mõlemad.
„Kas ka pärast tööd olete koos?“
„Ei, tööst aitab küll,“ väidab Evelina.
„Mis mõttes ei ole koos?“ pole Krista nõus. „Ikka käime teineteisel külas jne.“
Sama töö, samad hobid
Tundub, et pigem on siiski vanemal õel õigus, sest nad käivad koos Ladina-Ameerika tantsude trennis ning mõlemal on koer. Siiski, siiski – kui Evelinal on siberi husky, siis Kristal hoopis vene jahispanjeli tõugu jahikoer.
„Ei kujutagi ette, kuidas meil eri tõugu koerad on,“ tõdeb Evelina.
„Minul oli ju koer varem, miks sa siis sama tõugu ei võtnud?“ ei jää Krista võlgu.
„Sul on nii haruldane tõug, keda Eestist on keeruline hankida,“ kaitseb Evelina end.
Tänu taevale, et haruldane, sest nüüd on vähemalt koeravaatlus üks viis, kuidas Evelinal ja Kristal vahet teha seni, kuni nad koeri nalja pärast ei vaheta. Kui prantslased tavatsevad silmale nähtamatute allhoovuste mõistmiseks öelda „Cherchez la femme“ ehk otsi naist kõige tagant, siis antud juhul on lihtsam piirduda koera otsimisega.