Infoturbe juhi peamiseks väljakutseks on viia inimesteni teadmine, et küberturvalisus ei ole eraldiseisev teema, vaid osa igaühe igapäevasest tööprotsessist, lausub 15 aastat selles valdkonnas töötanud Janar Randväli.

Datafoxi infoturbe juht Janar Randväli (37) jõudis IT juurde juba koolipoisina, kui hakkas huvituma arvutitest, millega internetis käia ja muusikat alla laadida. „Kooli ajal sai ka ise kokku pandud esimene korralik arvuti, millega kannataks kõige uuemaid arvutimänge mängida,“ meenutab Janar. „Sellest huvist tekkis ka mõte infotehnoloogiat õppima minna ning nii viis minu tee Tallinna Ülikooli.“

Ülikooli lõpetamise järel liitus Janar Eesti õhuväega, kus tema vastutusvaldkonnaks sai juba infoturve.  Õhuväes ja hiljem kaitsejõudude peastaabis tegeles ta selle valdkonnaga üle 7 aasta ning täiendas end samal ajal NATO sidekoolis ja Rootsi sisekaitseakadeemias. Seejärel oli Janar sotsiaalministeeriumi infoturbe juht, kuni jõudis 2019. aasta veebruaris samale ametikohale Datafoxis.

„Mind köidab infoturbe juures see, et teemad on iga kord uued ja huvitavad,“ räägib Janar. „Küberturbemaailm areneb kiiresti ja jõudsalt ning infoturbe juhi amet meenutab teatud mõttes politseitööd, kuna tegeled erinevate intsidentide uurimise ja lahendamisega. Pead neist kaasustest ka õppima, et suudaksid järgmistel kordadel sarnaseid olukordi ennetada. See töö eeldab pidevat enda harimist, et saaksid aru, kuidas kurikaelad mõtlevad ja suudaksid neist sammu ees olla.“

Infoturbe valdkonnas avab uusi horisonte asjade internet (IoT), kuid see ei ole üksnes meelelahutuskeskused, nutikad ukselukud või lambipirnid. Datafoxi infoturbe juhi eriline huvi on tööstusvaldkonna infoturve ehk kuidas kaitsta oma ärikriitilisi andmeid ja tootmisseadmeid. Tööstusettevõtetes on tavaline, et kasutatakse isegi paarikümne aasta vanuseid süsteeme, mis teevad oma tootmistööd igati korralikult. Paraku ei mõelda, et sisuliselt on tootmisliin samasugune IT-seade nagu arvuti või server, mida aga ähvardavad hoopis teised küberohud kui 10-20 aastat tagasi liini ehitamise ajal. Nii on ainult aja küsimus, kui küberpätid mõne tootmisliini piltlikult öeldes tagurpidi käima panevad.

„Minu peamiseks väljakutseks on viia kliendini teadlikkust, et infoturvet ei saa käsitleda eraldi teemana, vaid see on osa igapäevasest tööprotsessist,“ rõhutab Janar, kelle teiseks tööalaseks huviks infoturbe intsidentide lahendamise kõrval on inimeste koolitamine küberhügieeni ja IT-turbe alal. „Näiteks tegelesin just siin ühe ettevõttega, kel olid domeeninimed korrektselt seadistamata, pahalased kasutasid seda ära ning hakkasid töötajate nimede alt saatma võltskirju tarnijatele ja koostööpartneritele.“

Kuid kes korra on sõrme turbeteemadele andnud, ei saa sellest lahti ka töövälisel ajal. Endise elukutselise kaitseväelasena on Janarist tänaseks saanud kirglik kaitseliitlane ja taktikainstruktor, kel on vaba aja veetmisest omamoodi arusaam, kus ei ole mingit kohta tugitoolil, teleril ja toasussidel. Selles visioonis on kandev roll hoopis militaarsete sugemetega ekstreemspordivõistlustel.

Näiteks on Janar osalenud mõõduvõtul nimega Utria Dessant, kus tuleb kolme ööpäevaga oma jõul liikuda Eesti talvisel maastikul 120 kilomeetrit, 25 kilogrammi varustust seljas. Mitte ainult liikuda, vaid määrata kaugusi, tulistada märki, läbida takistusradasid ning lahendada erinevaid militaarülesandeid, mis nõuavad lisaks ihurammule ja vastupidavusele ka teravat taipu. Pole võimatu, et hübriidsõdade ajastule omaselt tuleb taolistel võistlustel peagi tuisus ja pakases tõrjuda hajutatud teenustõkestamise ründeid  (DDoS) või lahendada muid infoturbelisi ülesandeid.

Loe lisaks:

Kas koroonaepideemia teine laine toob kaasa arvepettuste tsunami?

Datafox on nüüdsest üks kuuest ISO27001 sertifitseeritud IT-ettevõttest Eestis