01.12.2022

 

Euroala kiireima hinnakasvu tõttu on Eesti majandus jõudnud langusfaasi, millega toimetulemiseks lähevad paljud kulude kärpimise teed, ent siin tuleb ühel hetkel piir ette. Seetõttu on mõistlik kärpekääre kombineerida investeeringutega ärilisse digipöördesse, kus võimalused efektiivsuse kasvatamiseks on piiritud ning loovad nutikal tegutsemisel juba õige pea kokkuhoidu ka rahas.

 

Vaatamata meie pikale ajaloole e-riigina on äriprotsesside digitaliseerimise tase Eestis pigem madal. Ettevõtetel on palju häid e-lahendusi, ent uskumatult sageli on need omavahel korralikult liidestamata Kõik süsteemid eraldi võttes on väga kasulikud, aga keegi pole mõelnud sellele, et äriprotsessid tervikuna üle ettevõtte ja osakondade automaatselt toimiks. Tulemuseks on see, et infoga opereerimiseks kasutatakse siiani Exceli tabeleid või sisestatakse andmeid koguni käsitsi, mis tähendab hulgaliselt rutiinset tööd ja suurendab märkimisväärselt vigade riski.

 

Nutikas liidestamine võib ära tasuda juba kuudega

Sageli arvatakse, et digitaliseerimine on väga keerukas, rahaliselt kallis ning kogu muutuse elluviimine võtab väga kaua aega. Tõsi, kõikjal üle maailma on tehtud ja tehakse ka edaspidi väga mastaapseid ning pikaajalisi IT-arendusi, mis nii mõnigi kord on ka ebaõnnestunud. Majanduslanguse tingimustes pole aga vaja mõelda astronoomilistes ühikutes, vaid pigem otsida võimalusi olemasolevate IT-lahenduste täiendamiseks nutikate arendustega, et pudelikaelad ettevõtteülestes äriprotsessides kaoksid. Taoliste liidestuste tegemine võib kogenenud arendajatele olla üsna lihtne ülesanne, et vabastada ettevõte rutiinsetest ajamahukatest kohustustest, millega aastaid on lepitud.

 

Üsna tavapärane on, et väikeses ja keskmise suurusega ettevõttes saab protsessi automatiseerimiseks vajaliku IT-arenduse tehtud näiteks 3000 euroga, mis tähendab aasta peale jagatuna 250 eurot kuus. Kui selle tulemusel säästavad viis töötajat igaüks kasvõi pool tundi päevas, tähendab see kõigi nende peale kokku üle 50 tunni kuus, mis on rohkem kui ühe inimese tavapärase pikkusega töönädal. Võttes aluseks Eesti keskmise palga 1693 eurot, tähendab see ettevõttele tööjõukulude säästu üle 700 euro kuus. Seega on sellises mahus IT-arenduse tasuvusajaks natuke rohkem kui neli kuud.

 

Automatiseerimine vabastab inimesed robotitööst

Loomulikult ei tähenda töötaja rutiinsetest tegevustest vabastamine, et inimene hakkab selle võrra vähem palka saama. Pigem hakkab ta rohkem palka saama, sest saab enam aega pühendada sisulist väärtust loovatele tegevustele, mis toovad ettevõttele rohkem kasumit, mida paljud tööandjad jagavad ka oma töötajatega. Rahanumbritega vähemalt samavõrd oluline on kogu muutuse pehmem pool. Uuringute järgi tunneb 90% töötajaid end kurnatuna korduvate ja igavate tegevuste pärast, mille automatiseerimine vähendab inimeste läbipõlemist ning suurendab motivatsiooni. Töötajate kõrge rahulolu muutub tööandjale käegakatsutavaks siis, kui väheneb personalivoolavus ja vajadus otsida tänases tööjõupuuduse olukorras turult uusi inimesi.

 

Ärilise digipöörde peamine võtmeküsimus see, et arenduskulu oleks mõistlikult tasakaalus automatiseerimisest saadava tuluga. Näiteks jaeketis Lidl automatiseeriti arvete käsitlemine 95% ulatuses vähem kui 2 kuuga ning kogu investeeringu tasuvusajaks oli kõigest 4 kuud. Digitaliseerimine ühes suurimas kohtutäituribüroos võimaldab käsitleda kordades rohkem toimikuid väiksema töötajate hulgaga, tõlkebüroos aga annab pideva ülevaate esitatud tõlketellimustest, nende jagamisest tõlkide vahel, iga töö hetkeseisust, arvete väljastamisest klientidele jne.

 

 

Tarkvaraarenduste taaskasutus tagab efektiivsuse

Äriprotsesside digitaliseerimisel on kuluefektiivsuse osas üks suur eelis – kuigi iga ettevõte on unikaalne, on erinevate ülesannete lahendamiseks kasutatav tehnoloogia alati sama. Piltlikult öeldes on jalgratas juba leiutatud, kuid keegi peab sellele lihtsalt keti peale panema ehk kohandama kord juba loodud tarkvarakomponente vastavalt konkreetse äri vajadustele. Tarkvara oskusliku taaskasutusega on võimalik ära katta märkimisväärne osa protsesside ühendamiseks vajalikest liidestustest, mis muudab paljud digitaliseerimisprojektid nii maksumuse kui elluviimise aja osas käegakatsutavaks. Veelgi enam, EASi ja Kredexi ühendasutus avas septembris uued toetusmeetmed äriliseks digipöördeks, millega ettevõtted saavad rahastada kuni 50% arenduskulust.

 

Lisaks paremate tööriistade loomisele ja protsesside optimeerimisele on digitaliseerimise teine oluline kasutegur juhtimisinfo parem kättesaadavus, mis võimaldab hinnata igapäevaselt äriprotsesside, töötajate ja kogu ettevõtte efektiivsust ning langetada kiiremini õigeid otsuseid. Tehnoloogiauuringute firma Gartner ennustab, et aastaks 2024 on 69% igapäevasest juhtimistööst täielikult automatiseeritud. Seepärast on automatiseerimise ja digitaliseerimisega viivitamisel suur oht üleilmselt kiirrongilt maha jääda, sest tänavu kulutakse ärilisele digipöördele maailmas ühtekokku astronoomilised 1,8 triljonit USA dollarit, mis juba aastaks 2025 kasvab veel 55%.

 

 

 


Võta meiega ühendust:

 

 

Hardi Ots

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

 

 

 

Loe lisaks:

Äriliseks digipöördeks saab taotleda eurotoetust

Datafox Software Engineering arendas infokioskitele uue sisuhaldussüsteemi