Arvutite, võrguseadmete ja serverite defitsiit on muutunud niivõrd teravaks, et seadmete tarneajad on kasvanud juba 3–12 kuuni. Datafoxi müügijuht Raido Vahi pakub lahendusi defitsiidiajaga toimetulekuks.

Viimasel ajal on tehnoloogiasektorit tabanud õige mitu muret korraga. Ühelt poolt muidugi koroonaepideemia, millega kaasnenud karantiinid ja muud piirangud on vähendanud tehaste tootmisvõimekust, löönud sassi logistikaahelad ja tekitanud komponenditootjatele oluliste toorainete puuduse. Lisaks on mitme populaarse kiibi ja paneeliga ilmnenud tehnoloogilised tootmisvead ning kolmandaks on kodus töötajate hulga kasv suurendanud oluliselt ka turunõudlust uue riistvara järele.

Suur hulk iduettevõtteid kasvatab ootamatult nõudlust

Nõudluse kasv on eriti tugev Eesti-sugustes riikides, kus on väga palju iduettevõtteid, kes piltlikult öeldes kiirendavad töötajate mõttes väga nobedalt 0st 100ni. See tähendab hästi ootamatult muutuvaid olusid: kui lõpuks leitakse start-up’ile investor jõuab, palgatakse kohe 20-100 inimest, kellele on töö alustamiseks vaja kibekiiresti arvuteid, WiFi tugijaamu ja teisi võrguseadmeid, servereid ja muid lisaseadmeid.

Varem ei olnud IT-tarnetega suuri probleeme: kui arvutid ja võrguseadmed olid Eesti või meie lähiriikide ladudes olemas, siis sai need kätte sama päeval või hiljemalt järgmisel tööpäeval. Kui arvutile oli vaja tavapärasest rohkem muutmälu (RAM), kettamahtu või mõnda muud erilisemat näitajat, tuli see tellida küll otse tootjalt, kuid selleks ei kulunud üle 3–5 nädala. Umbes sama tarneaeg kehtis ka serverite puhul, mida tavaliselt lattu valmis ei toodeta.

50 täna tellitud sülearvutit tarnitakse alles juulis 2022!

Täna on aga seis selline, et kui praegu tellida näiteks uutele töötajatele 50 sülearvutit ja kontorisse vajalikud võrguseadmed, siis lubavad tootjad need valmis saada 2022. aasta juuni lõpuks ning kohale saata kõige varem juuli lõpuks, aga seegi pole kindel. Serverite tarnele kulub vähemalt 3-4 kuud, keerukama ja ebatavalisema konfiguratsiooni puhul kuni aasta. Tarneprobleeme on terve arvutitöökohaga, näiteks hea hinna ja kvaliteedi suhtega monitore lubatakse alles poole aasta pärast, aga praktika on näidanud, et ka seda tähtaega lükatakse sageli edasi.

Vahelaod nii Eestis kui ka mujal Euroopas on tühjad, nii et 20-30 ühesugust arvutimudelit on sealt täiesti võimatu leida. Kui tehastest jõuavad piirkondlike hulgimüüjate ladudesse uued seadmepartiid, siis neid ametlikult üldse jaemüüki ei panda, kuna IT-teenuste pakkujad ja suurettevõtted on need juba täies mahus pikalt ette ära broneerinud. Omamoodi on see võrreldav letialuse müügiga  nõukogude võimu „viljastavates“ tingimustes, ent antud juhul on asi täiesti seaduslik, sest broneeringud tehakse juba enne tehasest väljasaatmist. Varasemalt saadeti seadmed distributsioonikanalitesse laiali ilma broneeringuta ja need olid kättesaadavad paari päevaga.

Mis võiks olla tänases defitsiidimajanduses lahenduseks? Üheks võimaluseks on klopsida oma ettevõtte arvutipark kokku erinevate tootjate väga erinevatest seadmetest. Sellega kaasneb aga peavalu nii vajalikus mahus seadmete otsimisel kui ka hilisemal tööshoidmisel, kuna eri tootjatel on erinev tootespetsiifika ning seetõttu võib nende keskne haldus olla keerukas.

IT-seadmete rent päästab päeva

Teiseks järeleproovitud lahenduseks on rentida seadmed teenusena. Järjest enam kasutatakse kogu maailmas kuumaksupõhist arvutitöökohta WaaS-mudeli (Workspace as a Service) alusel, tänu millele ei pea kliente ise ostma kontorisse vajalikke IT-seadmeid ja vajalikke tarkvaralitsentse ning vabaneb sisuliselt kõigist IT-investeeringutest. Datafoxi arvutitöökohtade renditeenuse kohta saab rohkem lugeda siit.

Kuidas aga IT-ettevõtted saavad lahkelt arvutite renti pakkuda, kui üle maailma on terav puudus seadmetest? Peamine põhjus on selles, et kõigil arvestavatel IT-teenuste pakkujatel on Eestis oma laod, kus on juba olemas teatud hulk suuremate tootjate enimkasutatavaid äriklassi arvutimudeleid, võrguseadmeid ja muid lisasid klientide kiirete vajaduste rahuldamiseks või kohese asenduse pakkumiseks renditud seadmete rikete korral. Teiseks on juhtivad teenusepakkujad endale ette ära broneerinud hulgaliselt uusi seadmeid tehastes valmivates partiides, kuna oskavad senise nõudluse põhjal vajalikke seadmekoguseid teatud varuga juba ette prognoosida. 

Pilvekeskkonnad leevendavad serveripõuda

Kuna serverid on klientide erinevate vajaduste tõttu spetsiifilisem kaup, siis neid keegi lattu seisma ei telli. Enamikel juhtudel on põua leevenduseks pilvekeskkonnad ja virtuaalserverid teenusepakkujate andmekeskustes.

Eesti ettevõtetel võib olla keeruline saada suurtelt pilveteenuste pakkujatelt nagu Amazon ja Google erilahendusi, kuid meie kohalikud teenusepakkujad on valmis ööpäevaga looma oma andmekeskustesse vajalike parameetritega virtuaalserveri kliendi soovitud latensusaja, andesideühenduse mahu, teenustaseme (SLA) ja teiste soovitud näitajatega. Sisuliselt suudavad Eesti teenusepakkujad kenasti majutada mistahes keskklassi nõuetega IT-teenuse. Probleem võib vaid olla globaalsete äridega, kus teenuse ühetaoliseks toimimiseks on serverid vaja hajutada üle maailma.

Pilveteenused pakuvad säästu kaudselt kuludelt ja paindlikke mahumuutusi

Elektrihindade hüppelise tõusu tingimustes on virtuaalserverid muutunud ettevõtetele veelgi soodsamaks, sest pilveteenuste kasutamisega ei kaasne mingeid kaudseid halduskulusid nagu elektritoide, jahutus, tulekustutussüsteem, turvateenus. Serverite enda kontoris hoidmisel võib ainuüksi elektrikulu olla tuhandeid eurosid kuus ning suurema serveripargi korral on elektrihinna tõusuga kaasnev kulude kasv märkimisväärne.

Teiseks on teenusemudel serverite kasutamisel dünaamilisem ning hõlpsasti üles ja alla skaleeritav. Kui näiteks homme peaks olema vaja vähem jõudlust, siis saab osa virtuaalservereid lihtsasti sulgeda ning koheselt kuludelt säästa. Oma füüsiliste serverite puhul see võimalik ei ole, sest seadmed on tavaliselt teatud mahuvaruga välja ostetud ning tagantjärgi enam midagi säästa ei saa. Pigem tuleb teha lisainvesteeringuid, kui peaks olema vaja suuremat kettapinda, mälumahtu, protsessorijõudlust või andmesideühendust või tuleb amortiseerunud komponente serveris välja vahetada. Pilveteenuse korral käib mahu suurendamine paindlikult paari hiireklikiga.

Datafoxi pilvekeskkondadest ja virtuaalserveri teenustest saab lähemalt lugeda siit.

Soovid teada rohkem rendimudelil põhinevate IT-teenuste kohta? Võta meiega ühendust e-posti aadressil  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Artikkel ilmus 18.01.2022 portaalis Ituudised.ee.

Loe lisaks:

Aasta 2021 infoturbes: õngitsusründed muutusid keerukamaks, turvanõrkuste osakaal kasvas

Kanaliülene teenindusplatvorm Zendesk aitas Kaubamajal kiirendada kliendipöördumistele vastamist