02.05.2019

 

Järjest enam seadmeid vajab tänapäeval võrguühendust ning kasvavad ka turvanõuded, mistõttu tuleks uue hoone ehitamisel või ulatuslikul remondil kaasata IT-partner juba planeerimisfaasis. See aitab vältida olukorda, et valmiv nõrkvooluvõrk ei võimalda kõigi vajalike teenuste toimimist ning tuleb põhjalikult ümber ehitada.

 

Sageli ehitatakse uutesse või renoveeritavatesse hoonetesse IT-sisevõrke sel viisil, et projekteerija koostab nõrkvoolu projekti ning peatöövõtja valib paigaldaja. Vahel teevad kaabeldust hoopis elektrikud, kes samal ajal elektrivõrku paigaldavad. Jäetakse aga arvestamata, et selline traditsioonilisel viisil võrgu planeerimine on jäänud ajale jalgu, sest viimase 10 aastaga on hüppeliselt kasvanud seadmete hulk, mis vajavad oma tööks võrguühendust.

 

Tänapäeval on tavalised ise näite edastavad soojus-, vee- ja elektriarvestid, videovalve, koodiga avatavad nutilukud, kütte ja jahutuse juhtimine interneti kaudu ning tõusva trendina muud asjade interneti lahendused. Kaubanduskeskustes ja suuremates ärimajades käib üle võrgu ka valgustuse, ventilatsiooni, parkimise ja helisüsteemi juhtimine, ühendust internetti vajavad lao- ja kassasüsteemid, majajuhid ja infoekraanid jne.

 

Praktika näitab, et sageli ei mõtle tellija ise detailselt uue hoone võrguvajadust läbi. Tulemuseks on see, et ehitaja paigaldab minimaalselt võrgupistikud või tähendab elektrike ehitatud sisevõrk seda, et kontorinurka on jäetud hulk kaablirulle, millega rentnik peab ise edasi toimetama. Hoonesse ostetakse sageli kõige odavamad võrguseadmed ja seadmekapid, mis ei sobi teenuste tööks vajalikele IT-seadmetele või on paigutatud kohta, kus seadmete tekitatav müra häirib töötajaid. Nii selgub maja valmides, et võrk ja seadmete jõudlus ei võimalda kõiki neid teenuseid, mida tellija või rentnikud sooviks uues hoones kasutusele võtta.

 

Turvalisusele tuleb mõelda juba võrgu projekteerimisel

Kui hoone haldamine ja muud tundlikud süsteemid toimivad üle võrgu, tuleb juba eos mõelda lahenduse turvalisuse tagamisele. Üldpõhimõttena peaks külaliste avalik WiFi, kontorite võrguühendused ning maja haldussüsteemid kõik toimima eri võrkudes. Kui nõutav on kõrge turvatase, eeldavad need kolme või enamat eraldiseisvat kaabeldust ning võrguseadmeid, tavajuhul piisab aga erinevatest virtuaalvõrkudest ühe füüsilise võrgu sees.

 

Kui võrguehitamisel on tehtud n-ö säästulahendus, siis head võimalust sellise tulekahju kustutamiseks ei ole. Loomulikult on võimalik teha lisakaabeldusi, et ent see eeldab kas tolmuseid freesimistöid ja seinte uuesti viimistlemist või silma riivavaid seinapealseid karbikuid. Odavad võrguseadmed ja seadmekapid tuleb sageli täielikult välja vahetada, kui selgub, et need ei võimalda võrgu jõudluse dünaamilist suurendamist. Nii tuleb võrk sageli sisuliselt nullist üles ehitada, et see vastaks klientide vajadustele.

 

IT-partner prognoosib võrgu jõudluse

Taoliste probleemide ja hilisemate lisakulude vähendamiseks tuleks IT-partner kaasata juba uue hoone või äripinna planeerimise faasis. IT-partner suudab konsultandina öelda, mis teenused vajavad internetti ning milliseid võrguseadmeid ja turvalahendusi on vaja kasutusele võtta. Tellija omakorda peaks aga juba algfaasis läbi mõtlema töökohtade paigutuse ruumides. Meie praktika näitab, et IT-partneri peaks kaasama ka ehitustööde graafiku koostamisse, vältimaks tundlike elektroonikaseadmete paigaldust liiga vara, kui samal ajal lihvitakse siseruumides seinu või tehakse muid suurt tolmu tekitavaid töid.

 

Samuti võib kogu nõrkvooluvõrgu ehituse sisse osta IT-partnerilt, kes kliendi vajadustest lähtuvalt tellib ise projekti ja kaabeldamise ning paigaldab seejärel teenuste toimimiseks vajalikud seadmed. Sisevõrgu ehitus ja haldust on vahel valmis pakkuma ka välise internetiühenduse pakkujad, kuid selle eelistamisel on omad riskid. Kui anda ka sisevõrk telekommunikatsioonifirma hallata, võib siduvate lepingute tõttu olla hiljem väga keerukas teenusepakkuja vahetus, kui turule peaks tekkima soodsamaid alternatiive.

 

Arvestades asjade interneti ja teiste võrguühendust vajavate seadmete tormilist arengut, peaks uue võrgu valmides jääma vähemalt 20% läbilaskevõimest reservi. Sellise varu olemasolul võib eeldada, et tavajuhul ei vaja võrk siis lähemal ajal laiendustöid.

 

 

Artikkel ilmus Ehitusuudised.ee portaalis 29.04.2019.