Paljud ettevõtte tegevusalast sõltuvad protsessid on automatiseeritud spetsiaaltarkvaraga, mida toetab IT-taristu. Kuigi moodsad tehnoloogiasaavutused on loodud võimalikult optimaalsed ja säästlikud, on nõuded IT-taristule päev-päevalt kasvanud.

Infotehnoloogia on viimase paarikümne aasta jooksul olnud kahtlemata kiiremini arenenud valdkondi maailmas. Veel kümmekond aastat tagasi seisnes enamiku keskmise suurusega kodumaiste ettevõtete IT-taristu strateegia peamiselt arvutipargi omamises ja arendamises. Arenguvõimelistel kollektiividel oli kusagil kontorinurgas ka moodne server, mis enamasti dokumente jagas ning kasutajate tuvastamist kontrollis, veidi suurematel tegijatel oli ka oma isiklik meiliserver.

Infomaht kasvab iga päevaga.

Mida rohkem andmemaht kasvab, seda suuremad on ka nõudmised arvutusvõimsusele, andmesidevõrkude kiirusele, andmevarundusele, füüsiliste komponentide konsolideerimisele ja täiendavatele IT tugiprotsessidele. Praegused juhtivad IT-lahenduste tootjad lähtuvad just turu nõudlusest ning pakuvad minimaalse TCO (total cost of ownership) ja kiireima ROI-ga (return of investment) lahendusi. Kuluefektiivsus saavutatakse eelkõige virtualiseerimis- ja pilvetehnoloogiate kasutamise abil, mis võimaldab IT-taristu ressurssi kasutada täpselt nii palju, kui organisatsioon oma klientide teenindamiseks parasjagu vajab.

Moodne lõppkasutaja on kahtlemata varasemast IT-teadlikum ning ootab oma tööandja või teenusepakkuja infosüsteemidest sarnast kasutuskogemust avalike pilveteenustega.

Kogu see jutt serveritest ja IT baastaristust on iseenesest vajalik, kuid teame, et IT kasutajakogemus algab siiski lõppkasutajast. On kasvav trend, kus märkimisväärse osa tööst saame tehtud nutiseadmetega ning konkreetselt määratletud seadme senine osatähtsus on vähenemas. Samuti muutuvad üha populaarsemaks ainult tulemusele orienteeritud töökeskkonnad, kus töö tegemise tulemus ei sõltu asukohast, ajast ega töövahenditest. Kui tööandja aga seda ei võimalda, loob kasutaja iseseisvalt need võimalused: kasutades näiteks Dropboxi laadi tarkvarasid ettevõtte andmetele kaugelt ligipääsuks või lugedes töö e-kirju oma isiklikust nutiseadmest. Paraku ei saa tööandja sellist tegevust kontrollida ning see võib põhjustada korvamatu kahjuga andmekadusid.

Joonis 1. Illustreeriv näide. Probleem: IT ei suuda täita äri vajadusi

Karm reaalsus – ettevõtte süda asub endiselt “koristaja kapis”. Sageli on nendeks ettevõteteks Eesti mastaabis täiesti tuntud ja soliidsed ettevõtted ning kaubamärkide esindajad, kelle kogu ettevõtte äriprotsesse teenindav server asub mõnes ruumis, mida jagatakse näiteks koristajaga või mis on kasutusel muu kola hoiustamise eesmärgil.

Küsimuse peale: “Mis juhtub siis, kui see üks ja ainus äri teenindav server ühel päeval ootamatult kaob?”, saame sageli vastuse: “Siis võime paraku oma äri püsivalt või vähemasti mõneks ajaks sulgeda”. Midagi ei pruugi juhtuda, kuid tark- ja riistvara vananedes kasvab tõenäosus andmekaoks. Samuti jäävad alati suurimaks ohuks IT lõppkasutajad. On olnud olukordi, kus kasutaja vajutab ühele tundmatule lingile ning käivitab seeläbi pahavara, mis krüpteerib lisaks kasutaja arvuti kõvakettal olevatele andmetele kogu ettevõtte failiserveri. Lihtsaks lahenduseks on eelnevalt varundatud andmete taastamine, kuid ekstreemsemal juhul puudub ettevõtte serverist ka andmevarundus, mis võimaldaks andmeid taastada. Uste sulgemisest päästab selle organisatsiooni vaid asjaolu, et enamik ärikriitilisi andmeid on liigutatud tarkvarasse, mida pakutakse nimetatud ärivaldkonnale avaliku pilveteenusena. Küsimus on vaid selles, kas oleme sellisteks asjadeks valmis?

Tulevik on käes, kas soovid selle kõigega ise toime tulla?

Kuigi igal ettevõttel on oma äris teatav unikaalsus, tuleb tunnistada, et IT baastaristu teenuste vaates on organisatsioonid sageli vägagi sarnased. Nii on sarnased ka probleemid ja nende lahendused. Üha enam koguvad populaarsust IT-teenuse pakkujad, kel on praktika mitmesuguste probleemide lahendamisel erinevates organisatsioonides. IT-teenusena (ITaaS – IT as a Service) pakub võimalust osta teenusena sisse erinevaid IT-arhitektuuri komponente:

• IaaS (Infrastructure as a Service) – IT infrastruktuur teenusena;
• PaaS (Platform as a Service) – tarkvara (arendus)platvorm teenusena;
• SaaS (Software as a Service) – valmis tarkvara teenusena.

Joonis 2. ITaaS komponendid ja väärtus kasutajatele

Seda nimekirja võib lähtuvalt erinevatest tehnoloogiatest täiendada veelgi, kuid eelnimetatud komponendid on peamised, mis ühe organisatsiooni IT-strateegiat mõjutavad. Kui nendele teenustele lisada veel teatud omadused – iseteenindusega halduskeskkond, ligipääs üle avaliku interneti, paindlik ressursside haldamine ning kasutuspõhine arvestus – võime neid teenuseid nimetada pilveteenusteks. Selliste lahenduste tehnilise osa on taganud vastava tehnoloogia tootja ning IT tugipartneri roll on pilveteenuseid targalt lõimida kohaliku IT-taristuga. Samuti tähendab pilveteenuste kasutamine sageli sama või madalama kulubaasi puhul laiemat teenuste kooslust.

Pilveteenuste kasutamine

Selleks, et ehitada oma organisatsioonis üles moodne äriklassi IT-teenuste kooslus: e-post ja kalendrid, võrgukoosolekud, dokumendihaldussüsteem, failide ühiskasutus, kasutusõiguste haldamise põhimõtted ning Office’i töölauarakendused, on vaja juurutada vähemalt viis serverit ning sellega kaasas käiv taristu (spetsiaalne ruum, võrguseadmed, serverid, kettamassiiv, virtualiseerimisplatvorm, operatsioonisüsteemid, serverteenused, andmevarundus, litsentsid jms). Sellise komplekti juurutamise ühekordne indikatiivne maksumus on ligikaudu 60 000 eurot. Seejuures näiteks tuntud avalike pilveteenuste pakkujad Google ja Microsoft, Amazon jne. suudavad sama teenuste kooslust SaaS mudeliga pakkuda hinnaga alates 4 eurost/kasutaja kuus. Seejuures on andmete turvalisus ja käideldavus tasemel, mida suure tõenäosusega oma serverites mõistlike kuludega saavutada pole võimalik. Vähemasti koristajaga ruumi jagades kindlasti mitte. Olukord ei pruugi olla alati nii mustvalge - näiteks võib olla IT-taristusse tehtud hiljuti märkimisväärseid investeeringuid ning serverid on suutelised veel aastaid töötama. Või on ettevõttel pidevalt vaja suurt hulka arvutusvõimsust ja/või andmemahtu, mida ei pruugi olla mõistlik avalikust pilvest sisse osta. Samuti ei pruugi olla mõistlik ise luua oma kõige ärikriitilisemate IT-süsteemide jaoks varuasukohta, kui seda saab teha mõni teenusepakkuja. Sellisel juhul võiks olla sobivaim lahendus hübriidpilv, mis võimaldab oma IT-taristut laiendada avalikesse pilveteenustesse samm-sammult ning erinevate IT-teenuste kaupa. Hübriidpilv peab jääma keskselt hallatavaks tervikuks, et tagada kontroll IT-teenuste ja kasutajate üle ühtse tervikuna.

Ära unusta peamist eesmärki – äri tahab teha äri

IT-ressursside kasutamisel (pilve)teenusena annavad head eeskuju paljud meie iduettevõtted. Enamasti on sellel väga selge põhjus – äri on vaja kiiresti kasvatada, kuid puudub võimekus (ja sageli ka vajadus) panustada keeruka IT-taristu juurutamisse ja haldamisse. Seda enam, et äri kiire Joonis 3. Illustreeriv näide. Lahendus: IT loob võimalused äri kasvatamiseks.kasvu puhul ei pruugi IT-võimekus olla klientide teenindamiseks enam piisav. Avalikke pilveteenuseid iseloomustavad omadused vastavad suurepäraselt iga kiiresti kasvava ettevõtte vajadustele. Alustavat ettevõtet on võimalik säästa serveri ostmisest. Päris oma IT-taristu jõuab alati ehitada, kui andmemahud muutuvad nii suureks ja ressursinõuded kasvavad, et see ennast lõpuks ka majanduslikult ära tasuks. Täiesti võimalik, et seda ei juhtugi, kuid kui oled siiski kaalutletud otsusele jõudnud, et vajad oma IT-taristut, siis mõtle ka erinevatele taristu ülesehitamisevõimalustele. Kas juurutad selle oma majja või kasutad spetsiaalselt kohaldatud ruume teenusepakkuja juures (IaaS mudel)? Või ostad sisse vaid platvormi (PaaS mudel), kuhu oma teenused päris ise üles ehitada?

Joonis 3. Illustreeriv näide. Lahendus: IT loob võimalused äri kasvatamiseks.

Otsuse tegemisel kasuta kindlasti kompetentsete spetsialistide abi, kellel on kogemus IT-taristu lahenduste juurutamisel ja edaspidisel haldamisel. Ning ära unusta, miks seda kõike on vaja teha – äri tahab teha äri. IT-lahendused ei saa olla eesmärk omaette, vaid üks olulistest komponentidest ärieesmärkide saavutamisel.

Datafox IT teenuste juht Kristjan Ok
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Käesolev artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas „Raamatupidamise Praktik“ 2015. aasta novembrikuu numbris ning selle teemaveebis: http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2015/11/10/ettevotja-too-oma-ari-kapist-valja